Ülesandeks on valida kaks ühest kategooriast tugitehnoloogia toodet ning võrrelda neid omavahel. Mina valisin kaks toodet, mis on mõeldud nägemispuudega inimestele – ekraanilugeja ja ekraanisuurendus.
Ekraanilugeja (screen reader) on enamasti tarkvarasüsteem (on ka eraldi riistvaralisi lugemisseadmeid), mis püüab tuvastada ekraanile kirjutatud teksti. Tulemus saadetakse kas kõnesüntesaatorile (heliväljund), punktkirjamonitorile või -printerile. Ekraanilugeja on mõeldud raske nägemispuudega inimestele, kellel pole võimalik töötada tavalise kuvariga. See on nägemispuudega inimestele väga vajalik abivahend, sest tänu ekraanilugejale on ka neil võimalik kasutada arvutit ning seetõttu olla rohkem kaasatud.
Ekraanisuurendus on tarkvaralahendus, mis töötab „virtuaalluubi” põhimõttel. See tähendab seda, et suurendatakse vajalikku ekraaniosa (enamasti 2-16 korda). Ekraanisuurendust kasutatakse vaegnägemise korral, sest see aitab kuvatavat teksti paremini lugeda.
Ekraanilugejad jagunevad kinnisteks kommertstarkvaradeks ja vabadeks tarkvaradeks, mis kasutavad erinevaid operatsioonisüsteeme. Ekraanilugejate üheks veaks võib lugeda seda, et kõik need tarkvarad ei sobi igale operatsioonisüsteemile. Et ekraanilugeja korralikult toimiks, oleks vajalik ka see, et veebilehe loetavus vastaks kehtivatele standarditele.
Ekraanisuurendus ei vaja peale tarkvara enda kõrvale midagi muud, ning edastab ekraanil oleva teksti 2-16 korda suuremana.
Ekraanilugeja ning sinna juurde kuuluvad abivahendid on väga kallid ning seetõttu ei ole igaühel võimalik seda ka endale soetada. Ekraanisuurendus seevastu on osadel süsteemidel juba kaasas ning mõnel juhul ka tasuta allalaaditav. Tasulised tarkvarad võivad maksta umbes 400 dollarit.
Ekraanilugejate kõnesüntees on enamasti kasutatav vaid nendes keeltes, mida konkreetse lahenduse tootja toetab ning seetõttu puudub eesti keelne toetus, kuid õnneks toetab see soome keelt, mis suudab töötada ka eesti kõnesüntesaatoriga.
Ekraanisuurendusega võib kiri suurema suurendusfaktori korral muutuda paratamatult koledaks ja karvaseks ning suurendatud teksti on raske lugeda. Siinkohal on probleemiks arvuti graafikakaartis ja muudes eeldustes, mis peaksid olema täidetud, et vaegnägija saaks teksti piisavalt suurendada ning sealjuures oleks tekst loetav.
Kuna ekraanisuurendusega võib tekst muutuda häguseks või muud moodi raskesti loetavaks, siis on ekraanilugeja tihti kasulik ka vaegnägijatele. Ekraanilugeja aitab teksti kiiremini läbi töötada kui ekraanisuurendus. Näiteks aitab ekraanilugeja koolis käival vaegnägijal palju kiiremini materjali läbi töötada.
Ekraanisuurenduse puhul võib mõni programm automaatselt üritada fokuseeruda enda arvates kõige tähtsamale ekraaniobjektile, see aga ei pruugi alati kokku langeda kasutaja soovide ja vajadustega ning teeb tema olukorra raskemaks, sest ta peab hakkama veel kõike enda jaoks õigeks ja mugavaks muutma.
Mõlemal, nii ekraanilugejal kui ka ekraanisuurendajal on omad negatiivsed küljed. Kui aga silmas pidada seda, et kasutada tarkvarasid õigetel operatsioonisüsteemidel ning kontrollid programmide vastavust, siis peaks kõik toimima. Neid abivahendeid aga arendatakse koguaeg ning on võimalik, et tulevikus enam probleeme ei esine.
Mõlemad abivahendid on nägemispuudega inimestele ja vaegnägijatele väga vajalikud, sest need aitavad osa saada igapäevasest elust ning tunda end võrdväärsetena teistega.´
Kasutatud materjal: http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Tugitehnoloogia
No comments:
Post a Comment