ÜLESANNE VII

Viimaseks ülesandeks on teha kokkuvõte ülesandest 2 ehk siis peame me kirjutama, kuidas teine ülesanne meil valmis, millised olid emotsioonid, millised ootused, ettepanekud, mis meeldis ja millele peaks veel tähelepanu pöörama.

Natukene kodulehe valmimisest leiab Kristina blogist. Meil Kristinaga oli ülesanne teha kokkuvõte, kuidas me seda tegime ja millised olid emotsioonid. Niisiis ei hakka ma siin enam seda kõike pikemalt selgitama. Lühidalt aga võin öelda, et kodulehe tegemine minu jaoks valmistas suuri raskusi, mistõttu ma kasutasin palju teise inimese abi, kes mind juhendas ja aitas. Mul on ka väga hea meel, et see inimene oli abivalmis ja kannatlik minuga.

Kodulehe teemaks valisin ma Tiibeti Mastifi. Ma kirjutasin sinna nende ajaloost, käitumisest ja tervisest. Tiibeti Mastifi valisin ma just sellepärast, et mul on endal ka selline armas mõmmik kodus. Ka pildid võtsin ma tänu sellele enda arvutist.

Emotsioone selle kodulehe valmistamisel oli palju, nii häid kui ka halbu. Head emotsioonid olid siis, kui ma sain jälle millegi tegemisega hakkama. Halvad aga siis, kui arvuti taga oli palju pusimist, sest juhendi tekst oli raske.

Ma usun, et see loeng vastas mu ootustele. Lõppkokkuvõttes ma sain ju kõigega hakkama, kuigi ega see kerge ei olnud, sest ka blogimine oli minu jaoks võõras ning harjumatu tegevus. Õnneks ma aga harjusin sellega ära ning õppisin seda kasutama. Usun, et blogimist on mul ka tulevikus võimalik kasutada, kuid kodulehte ma küll enam kunagi teha ei taha.

Leian, et tähelepanu peaks pühendama just sellele kodulehe tegemise materjalile, et see oleks ka neile lihtne jälgida, kes muidu aru ei saa.

Kuigi oli raske iga nädal end sundida neid koduseid ülesandeid tegema, sest palju oli ka muudes ainetes õppida, leian, et lõppkokkuvõttes oli sellest ainest mulle kasu.

ÜLESANNE VI

Virtuaalkogukonnad
Viimaseks koduseks ülesandeks oli valida üks virtuaalkogukond ning seda lehte analüüsida. Oma virtuaalkogukonnaks valisin ma pisi.ee lehekülje. Sellele veebilehele saab siit. Otsustasin selle lehe kasuks sellepärast, et ise käin seal päris tihti, kuna endalgi kodus pisike näriline, kelle kohta on aegajalt vaja informatsiooni otsida või meelde tuletada. Sellelt lehelt saab vajaliku informatsiooni erinevate pisiloomade kohta. Kõikide loomade jaoks on eraldi foorumid, nagu küülikuküla ja rotipesa.


See leht on mõeldud eelkõige selle jaoks, et koguda informatsiooni pisiloomade, nende toitumise, haiguste ja käitumise osas. Samuti saab seal jagada oma kogemusi ja teadmisi teistega ning nõu anda, kuidas teatud olukordades toimida. Sellelt leheküljelt on võimalik ka informatsiooni hankida erinevate loomakliinikute kohta, kuhu saaks minna oma väikese närilisega. Samuti on võimalik sinna pilte üles laadida oma loomast ning vaadata teiste loomaomanike pilte. Selle lehe juures on kasulik ka see, et seal saab loomi ja erinevaid loomatarbeid müüa ja osta, sest seal on kuulutuste rubriik olemas.


Kui registreerida end pisi.ee kasutajaks, on võimalik ise foorumivestlustest osa võtta ja arvamust, teadmisi avaldada. Positiivne on aga see, et ka registreerimata on võimalik teiste postitusi jälgida ja kuulutusi lugeda.


Hea selle lehekülje juures on ka see, et kõik närilised on oma foorumis. Ning omakorda on nende foorumite alla jagatud erinevad kategooriad, nagu haigused, käitumine, toitumine jne. See tagab selle, et informatsiooni on võimalik kiiresti ja tõhusalt otsida.


Veebikeskkonnas on kirja pandud ka foorumi kasutamise reeglid ja tingimused. See peaks tagama selle, et inimesed suhtlevad omavahel viisakalt ega solva üksteist. Nii palju, kui mina seal käinud olen, ei ole ma näinud ebaviisakat käitumist. Väikeloomade omanikud käituvad üksteisega sõbralikult ja viisakalt ning siiamaani olen kogenud vaid abivalmidust ja head nõu.


Ma leian, et pisi.ee on kasulik kõikidele väikeloomade omanikele, nii algajatele, kui ka neile, kellel on juba aastate pikkune kogemus loomade kasvatamisega. Julgen soovitada kõikidele pisilooma omanikele.

ÜLESANNE V

Viiendaks koduseks ülesandeks oli analüüsida kellegi kodulehte. Mina valisin Miina kodulehe. Miina Koduleht.

Miina on teinud oma kodulehe kassidest. Ta tegi kassidest lühikese ülevaate, kirjutades üldinformatsiooni, fakte ja natuke tõugudest. Kassidest kirjutas ta sellepärast, et talle väga meeldivad need armsad karvakerad.

Kodulehel on kolm pilti ning need kõik on ilusti viidatud. Pildid on armsad ning piltide suurused on head, need ei ole häirivad. Mulle isiklikult meeldib see piklik pilt teisel lehel, sest selles on stiili.

Miina kodulehed on omavahel lingitud, nagu oli nõutud. Linkimine teeb kodulehel liikumise sujuvaks ja mugavaks. Tänu linkimisele pääseb efektiivselt ühelt lehelt teisele. Lingid lehe all on „Avaleht“, „eelmine“ ja „järgmine“. Tublisti lingitud, arvan ma.

Kõik tekstid kasside kohta on korralikult viidatud ning lingile klikates näeb ära, kust ta oma informatsiooni võtnud on. Miina kasutas kahte allikat oma informatsiooni saamiseks.


Kirjastiil Miina lehel on loetav ja arusaadav. Ma usun, et see on kiri, mis on kõigile arusaadav.

Kontrollisin ka lehe valideerumist, ning see näitas kahte errorit.

Leht on algaja kohta hästi tehtud, kuigi paar viga esines. Usun aga, et sellest ei ole midagi halba, sest algaja ei peagi suutma lehte täiesti perfektselt teha. Ma olen näinud, kui palju ta on selle kodulehega vaeva näinud ning võin öelda, et ta on väga tubli.

Kasutatud kirjandus:
Kikkas,K(2009)Ligipääsetav Internet. Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed.Loengumaterjal. Tallinna Ülikoo

ÜLESANNE IV

Ülesandeks on valida kaks ühest kategooriast tugitehnoloogia toodet ning võrrelda neid omavahel. Mina valisin kaks toodet, mis on mõeldud nägemispuudega inimestele – ekraanilugeja ja ekraanisuurendus.

Ekraanilugeja (screen reader) on enamasti tarkvarasüsteem (on ka eraldi riistvaralisi lugemisseadmeid), mis püüab tuvastada ekraanile kirjutatud teksti. Tulemus saadetakse kas kõnesüntesaatorile (heliväljund), punktkirjamonitorile või -printerile. Ekraanilugeja on mõeldud raske nägemispuudega inimestele, kellel pole võimalik töötada tavalise kuvariga. See on nägemispuudega inimestele väga vajalik abivahend, sest tänu ekraanilugejale on ka neil võimalik kasutada arvutit ning seetõttu olla rohkem kaasatud.

Ekraanisuurendus on tarkvaralahendus, mis töötab „virtuaalluubi” põhimõttel. See tähendab seda, et suurendatakse vajalikku ekraaniosa (enamasti 2-16 korda). Ekraanisuurendust kasutatakse vaegnägemise korral, sest see aitab kuvatavat teksti paremini lugeda.

Ekraanilugejad jagunevad kinnisteks kommertstarkvaradeks ja vabadeks tarkvaradeks, mis kasutavad erinevaid operatsioonisüsteeme. Ekraanilugejate üheks veaks võib lugeda seda, et kõik need tarkvarad ei sobi igale operatsioonisüsteemile. Et ekraanilugeja korralikult toimiks, oleks vajalik ka see, et veebilehe loetavus vastaks kehtivatele standarditele.

Ekraanisuurendus ei vaja peale tarkvara enda kõrvale midagi muud, ning edastab ekraanil oleva teksti 2-16 korda suuremana.

Ekraanilugeja ning sinna juurde kuuluvad abivahendid on väga kallid ning seetõttu ei ole igaühel võimalik seda ka endale soetada. Ekraanisuurendus seevastu on osadel süsteemidel juba kaasas ning mõnel juhul ka tasuta allalaaditav. Tasulised tarkvarad võivad maksta umbes 400 dollarit.

Ekraanilugejate kõnesüntees on enamasti kasutatav vaid nendes keeltes, mida konkreetse lahenduse tootja toetab ning seetõttu puudub eesti keelne toetus, kuid õnneks toetab see soome keelt, mis suudab töötada ka eesti kõnesüntesaatoriga.

Ekraanisuurendusega võib kiri suurema suurendusfaktori korral muutuda paratamatult koledaks ja karvaseks ning suurendatud teksti on raske lugeda. Siinkohal on probleemiks arvuti graafikakaartis ja muudes eeldustes, mis peaksid olema täidetud, et vaegnägija saaks teksti piisavalt suurendada ning sealjuures oleks tekst loetav.

Kuna ekraanisuurendusega võib tekst muutuda häguseks või muud moodi raskesti loetavaks, siis on ekraanilugeja tihti kasulik ka vaegnägijatele. Ekraanilugeja aitab teksti kiiremini läbi töötada kui ekraanisuurendus. Näiteks aitab ekraanilugeja koolis käival vaegnägijal palju kiiremini materjali läbi töötada.

Ekraanisuurenduse puhul võib mõni programm automaatselt üritada fokuseeruda enda arvates kõige tähtsamale ekraaniobjektile, see aga ei pruugi alati kokku langeda kasutaja soovide ja vajadustega ning teeb tema olukorra raskemaks, sest ta peab hakkama veel kõike enda jaoks õigeks ja mugavaks muutma.

Mõlemal, nii ekraanilugejal kui ka ekraanisuurendajal on omad negatiivsed küljed. Kui aga silmas pidada seda, et kasutada tarkvarasid õigetel operatsioonisüsteemidel ning kontrollid programmide vastavust, siis peaks kõik toimima. Neid abivahendeid aga arendatakse koguaeg ning on võimalik, et tulevikus enam probleeme ei esine.

Mõlemad abivahendid on nägemispuudega inimestele ja vaegnägijatele väga vajalikud, sest need aitavad osa saada igapäevasest elust ning tunda end võrdväärsetena teistega.´


Kasutatud materjal: http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Tugitehnoloogia

ÜLESANNE III

IT ja erivajadusega inimesed
Tänapäeva arvutid ei sarnane kuidagi moodi nende arvutitega, mis olid kunagi, kui need alles leiutati. Nüüdseks on arvuteid jõudsalt edasi arendatud, mistõttu on arvutiga võimalik teha väga palju erinevaid asju, alustades erinevate dokumentide tegemisest ja töötlusprogrammidest ning lõpetades internetiga, millel on samuti tohutult palju funktsioone. Tänu erinevatele programmidele on võimalik teha kõik kirjalikud tööd arvutis ning vajadusel (samuti tänu programmidele) ka esitleda neid töid. Internet võimaldab meil suhelda teiste inimestega üle kogu maailma, saata dokumente ning otsida materjale või lugeda uudiseid. Tänapäeval on võimalik juba teha ka näiteks tuludeklaratsiooni läbi interneti. Samuti saab broneerida arsti juurde aegu või tellida koju riideid, raamatuid ja palju muud. See ei ole võimalik kõikides riikides. Näiteks nii mõnelgi riigil ei ole olemas internetipanka, nagu on meil. Tänapäeval on enamus inimestel olemas kodus püsiv internetiühendus ning ka paljudes kohvikutes, koolides ja raamatukogudes on olemas püsiv internetiühendus. Nüüdseks on päris paljudel ka nutitelefonid, millega on võimalik internetis käia. Me kõik – nii noored kui ka vanad – kasutame igapäevaselt väga sagedasti internetti ja arvutit ning ilma selleta on väga keeruline hakkama saada.

Arvuti ja internet on meie kõigi elu küll väga mugavaks teinud ning kõik kättesaadavaks muutnud. Infotehnoloogia on aga väga suurel määral mõjutanud ka erivajadustega inimeste elu. Mida enam on arvuti edasi arenenud ja mida kättesaadavamaks on see ajaga muutunud, seda suuremat rolli on see hakanud mängima ka erivajadustega inimeste elus. 

Tänu arvutile ja internetile on informatsioon ka neile palju kättesaadavamaks muutunud. Kõik vajalik on võimalik internetist üles leida ning kuna internet on väga mitmekülgseks muutunud, rahuldab see peaaegu kõigi vajadused. Erivajadusega inimene saab internetist samuti uudiseid lugeda või õppetööga seotud materjale otsida, nagu kõik teised. Internet annab võimaluse uurida ka erinevate abivahendite ja seaduste kohta, et inimene saaks olla rohkem teadlik oma õigustest ning nende eest seista.

Teisest küljest annab internet ka erivajadusega inimesele võimaluse suhelda teiste inimestega erinevates suhtlusportaalides ja programmides, nagu MSN messenger, skype, facebook jne. Kuna skype’s ja MSN’s on võimalik ka videokõnet pidada, teeb see suhtluse võimalikult reaalseks, mistõttu on ka liikumispuudega inimesel võimalik kuhugile minemata oma asju ajada ja sõpradega suhelda.

Arvuti ja interneti kasutamine annab puuetega inimestele ka eneseteostuse võimaluse. Neil on võimalus tõestada, et ka nemad suudavad õppida ja areneda võrdväärselt kõikide teiste inimestega.

Interneti ülesanne on ka teadvustada inimestele erivajadustega inimeste olemasolu, et inimesed saaksid endale teadvustada, et on olemas ka natuke teistsuguseid inimesi ning ka neil on kõigi teistega ühesugused õigused ja võimalused.

Kõige vähem on arvutist ja internetist abi vaimupuudega inimestel, sest nemad ei pruugi osata arvutit kasutada ning ei mõista seda. Näiteks, kui inimene on sügava vaimse alaarenguga ning õpib toimetulekukoolis, siis on talle üsna raske õpetada arvuti kasutamist.

Arvutid on lihtsustanud ka inimeste tööd, kes tegelevad erivajadustega inimestega. On palju erinevaid programme, mis muudavad õpetamise lihtsamaks ja huvitavamaks. Samuti on ka materjalid tänu arvutile kergemini kättesaadavamad. Näiteks erinevad määrused ja seadused, kuid ka õppematerjalid ja informatsioon erivajaduste kohta.

Kokkuvõtteks võiks öelda, et arvuti ja internet mängivad meie kõigi elus väga tähtsat rolli. Kui tähtsat, see oleneb aga inimesest ja sellest, kui palju ja mille jaoks ta arvutit kasutab. Mida enam arvuti edasi areneb, seda kasulikumaks ja vajalikumaks muutub see ka erivajadustega inimestele ning nende sotsiaalsusele.



Kasutatud materjal:

Kikkas, K. (2011). Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed/ IT ja erivajadused. Loengumaterjal. Tallinna Ülikool.

ÜLESANNE II

Minu tehtud veebileht

Lehtede valideerumist saab kontrollida aadressil validator.W3C.org

Kasutatud materjal: veebiABC

ÜLESANNE I

Erivajadused - mis need on?


Tänapäeval mõistetakse erivajadusena väga laia spetsiifiliste vajaduste ringi. Erivajaduse puhul tuleks teha muudatusi või kohandusi kooli õppekavas, rühma töökavas või õpikeskkonnas (õppevorm, õpperuumid, õppevahendid, meetodid, suhtluskeel, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid, vajadusel tugipersonal), et laps saaks oma arengupotensiaalile vastavalt tegutseda. Kui erivajadused ilmnevad enne kooli, nimetatakse neid arengulisteks erivajadusteks, koolieas aga hariduslikeks erivajadusteks. Erivajaduste liigid on tekkepõhjustest ja avaldumise eripärast sõltuvalt järgmised: kuulmispuuded, nägemispuuded, vaimupuuded, emotsionaalsed ja käitumishäired, andekus, kehapuuded, spetsiifilised õpiraskused. (http://hm.ee/index.php?049578 ; http://www.sakuvald.ee/36299)


Erivajadused läbi aegade


Läbi aegade on erivajadusi defineeritud ning nendesse suhtutud väga erinevalt. On leidunud ühiskondi, kus erivajadustega inimesi ehk „teistsuguseid” on välja praagitud, sest nad teevad ühiskonna nõrgaks. Selle välja praakimise alla võime panna näiteks Hitleri Saksamaa, kus neid sõna otseses mõttes hävitati ning samas ka Nõukogude Venemaa, kus saadeti kõik erivajadustega inimesed erikoolidesse ning nende olemasolu vaikiti maha. (Kikkas, 2009)


Puue kui tabu

Puue kui tabu koosneb kahest ajajärgust. Esimene periood neist toimus kriteeriumi „tal on midagi puudu” alusel ning see oli üsna umbkaudne ja ümbritseva ühiskonna vaatenurgast lähtuv. Sellel ajajärgul ei olnud üldjuhul võimalik inimese olukorda muuta ning ta oligi kas „vigane”, „pime”, „hull” või „kurt”.

Väga äärmuslik näide selle ajajärgu kohta on Sparta linnriik, kus puuetega vastsündinud jäeti mägedesse surema, kuna Sparta linnriik, soovis endale üksnes võimekaid ja elujõulisi alamaid.

Teine periood tabu-ajajärgus oli veidi leebem ning toimus kriteeriumi „ta ei saa seda-ja-seda teha” alusel. See tähendab siis seda, et inimene, kes on näiteks halvatud, ei saa joosta, ujuda ja puid raiuda.

Sellise mudeli ühe näitena võib mainida keskaegset külakogukonda, kust pärineb ka eesti vanasõna "iga vald toidab oma sandid ise". See tähendab siis seda, et kogukond hoolitses ka oma nõrgemate liikmete eest, kuigi enamasti ei koheldud neid teistega võrdväärselt. (Kikkas, 2009)


Puue kui tervisehäire

Renessansiperioodist alates ja edasi uusajal muutus valitsevaks arusaam, et puuded on "mehhanismi häired", s.t. puudega inimene on "katki". Positivistliku mõtteviisi võidukäik tõi kaasa ka optimismi "parandamise" võimalikkuse osas, mis tähendab seda, et puue nagu ka haigused ei olnud enam saatusega inimesele alatiseks määratud.

Võrreldes puue kui tabu ajajärguga, on sellel oluline eelis – stigma vähenemine. Puudega inimest ei nähtud enam kui inimest, kellel lasub mingisugune needus või keda on karistatud millegi eest, vaid puudega inimene võrdsustus enam-vähem haige inimesega ning paljud seni rakendatud sanktsioonid kadusid järk-järgult.

Negatiivne sellele ajajärgule on aga see, et puudega inimene pandi passiivse “ravialuse” rolli, mis tähendab seda, et tema eest pidid hoolitsema arstid ning tema asi oli olla sõnakuulelik patsient, kui ta soovis terveks saada. Puuetes hakati nägema midagi, mis vähendas või isegi nullis inimese teovõime - puudega inimene muutus subjektist objektiks. Siit sai alguse meditsiiniline puudekäsitlus ehk nn. puude meditsiiniline mudel (medical model of disability), mis mõjutab suhtumist puuetega inimestesse küllalt tugevasti veel tänagi.

Eraldi väljatoomist ühe väga ebasoodsa ajajärguna väärib siin 19. sajandi teisel poolel alguse saanud ning eriti tugevasti XX sajandi esimestel kümnenditel esilekerkinud eugeenikaliikumine, mis paljudes kohtades surus ka puuetega inimesed koos teiste "ebastandardsetega" kinnistesse asutustesse, "korralike inimeste" silma alt ära. Eugeenika üheks põhiideeks on "ühiskonna tervise" kui terviku parandamine, suunates järglasi andma ja üldse ühiskonnaelus domineerima vaid "parimad esindajad".

Eugeenikud ei läinud enamasti küll välja Sparta mudelini ehk füüsilise hävitamiseni (ehkki natsi-Saksamaa jõudis ka selleni), kuid näiteks puuetega inimeste puhul ei peetud järglaste saamist enamasti mõeldavaks, samuti oli välistatud nende osalemine laiemas ühiskonnaelus. (Kikkas, 2009)


Puue kui ühiskonna probleem


XX sajandi teisel poolel esile kerkinud kodanikuõiguste liikumine muutis ka puuetekäsitlust - puuet hakati vaatama kui ühiskonna võimetust või soovimatust vastata üksikisiku vajadustele. Näiteks liiga kitsas ukseava, kust inimene oma ratastooliga läbi ei mahtunud, oli meditsiinilise arusaama järgi paratamatu takistus - ainus mõeldav lahendus oli inimene ravi tulemusena ratastoolist püsti saada. See tähendab seda, et inimene peab muutuma, mitte aga ühiskond.

Tänaseks on olemas erinevaid puuetekäsitlusi, mis asuvad kahe viimatimainitud mudeli vahepeal. On olemas ka äärmuskäsitlused, näiteks nn ultrasotsiaalne mudel, mis on levinud peamiselt Suurbritannia vasakpoolsetes-feministlikes akadeemilistes ringkondades. Sotsiaalsest mudelist ja radikaalfeminismist lähtudes jõutakse kohati väga huvitavate järeldusteni - näiteks leitakse, et raske liikumispuudega inimene, kes üritab käima õppida, käitub valesti - süüdi on ju ühiskond ja seepärast on karkudega käia üritamine (isegi juhul, kui inimene seda näiteks treeningu mõttes ise soovib) ratastooli kasutamise asemel järeleandmine rõhujate survele.

Eestis kehtib ametliku dokumendina seni veel „Eesti invapoliitika üldkontseptsioon” , mis on arendatud välja ÜRO 1988. aasta "Puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomise standardreeglitest". Need dokumendid kujutavad endast üleminekuetappi meditsiiniliselt mudelilt sotsiaalsele - suur osa terminoloogiat kannab endas veel meditsiinilise mudeli laengut, kuid juba nähakse ka puuet kui ühiskonna probleemi. (Kikkas, 2009)


Puue kui eluviis


Tänapäeval leidub üha enam ka neid puuetega inimesi, kes tajuvad oma seisundit neutraalselt, ilma liigse traagikata, kuid nad ka ei idealiseeri seda. Nii nagu on järk-järgult ühiskonda sulandunud prillikandjad või ka vähese juuksekasvuga inimesed, nii toimub see ka paljude puuetega inimestega. Mõnel juhul saab lausa rääkida puuetega inimestest kui eraldi kultuurist oma keele ja tavadega. Sellise kultuurirühma moodustab näiteks üks osa kurtidest inimestest (peamiselt kurdina sündinud inimesed), kes kasutavad suhtlemiseks viipekeelt. Kuna kurdid kasutavad viipekeelt, siis saavad nad suhelda ka võõramaalastega, tajudes neid kui rahvuskaaslasi. Üldjuhul kurdid ei tahagi õppida ära muud keelt peale viipekeele, sest tänu viipekeelele on tekkinud neil oma väike turvaline kogukond ning nad ei soovigi teistega suhelda. (Kikkas, 2009)


Kasutatud materjalid:


· K.Kikkas, 2009. Loeng: Sissejuhatus teemasse: erivajadused läbi aegade.
· http://hm.ee/index.php?049578
· http://www.sakuvald.ee/36299