ÜLESANNE VII

Viimaseks ülesandeks on teha kokkuvõte ülesandest 2 ehk siis peame me kirjutama, kuidas teine ülesanne meil valmis, millised olid emotsioonid, millised ootused, ettepanekud, mis meeldis ja millele peaks veel tähelepanu pöörama.

Natukene kodulehe valmimisest leiab Kristina blogist. Meil Kristinaga oli ülesanne teha kokkuvõte, kuidas me seda tegime ja millised olid emotsioonid. Niisiis ei hakka ma siin enam seda kõike pikemalt selgitama. Lühidalt aga võin öelda, et kodulehe tegemine minu jaoks valmistas suuri raskusi, mistõttu ma kasutasin palju teise inimese abi, kes mind juhendas ja aitas. Mul on ka väga hea meel, et see inimene oli abivalmis ja kannatlik minuga.

Kodulehe teemaks valisin ma Tiibeti Mastifi. Ma kirjutasin sinna nende ajaloost, käitumisest ja tervisest. Tiibeti Mastifi valisin ma just sellepärast, et mul on endal ka selline armas mõmmik kodus. Ka pildid võtsin ma tänu sellele enda arvutist.

Emotsioone selle kodulehe valmistamisel oli palju, nii häid kui ka halbu. Head emotsioonid olid siis, kui ma sain jälle millegi tegemisega hakkama. Halvad aga siis, kui arvuti taga oli palju pusimist, sest juhendi tekst oli raske.

Ma usun, et see loeng vastas mu ootustele. Lõppkokkuvõttes ma sain ju kõigega hakkama, kuigi ega see kerge ei olnud, sest ka blogimine oli minu jaoks võõras ning harjumatu tegevus. Õnneks ma aga harjusin sellega ära ning õppisin seda kasutama. Usun, et blogimist on mul ka tulevikus võimalik kasutada, kuid kodulehte ma küll enam kunagi teha ei taha.

Leian, et tähelepanu peaks pühendama just sellele kodulehe tegemise materjalile, et see oleks ka neile lihtne jälgida, kes muidu aru ei saa.

Kuigi oli raske iga nädal end sundida neid koduseid ülesandeid tegema, sest palju oli ka muudes ainetes õppida, leian, et lõppkokkuvõttes oli sellest ainest mulle kasu.

ÜLESANNE VI

Virtuaalkogukonnad
Viimaseks koduseks ülesandeks oli valida üks virtuaalkogukond ning seda lehte analüüsida. Oma virtuaalkogukonnaks valisin ma pisi.ee lehekülje. Sellele veebilehele saab siit. Otsustasin selle lehe kasuks sellepärast, et ise käin seal päris tihti, kuna endalgi kodus pisike näriline, kelle kohta on aegajalt vaja informatsiooni otsida või meelde tuletada. Sellelt lehelt saab vajaliku informatsiooni erinevate pisiloomade kohta. Kõikide loomade jaoks on eraldi foorumid, nagu küülikuküla ja rotipesa.


See leht on mõeldud eelkõige selle jaoks, et koguda informatsiooni pisiloomade, nende toitumise, haiguste ja käitumise osas. Samuti saab seal jagada oma kogemusi ja teadmisi teistega ning nõu anda, kuidas teatud olukordades toimida. Sellelt leheküljelt on võimalik ka informatsiooni hankida erinevate loomakliinikute kohta, kuhu saaks minna oma väikese närilisega. Samuti on võimalik sinna pilte üles laadida oma loomast ning vaadata teiste loomaomanike pilte. Selle lehe juures on kasulik ka see, et seal saab loomi ja erinevaid loomatarbeid müüa ja osta, sest seal on kuulutuste rubriik olemas.


Kui registreerida end pisi.ee kasutajaks, on võimalik ise foorumivestlustest osa võtta ja arvamust, teadmisi avaldada. Positiivne on aga see, et ka registreerimata on võimalik teiste postitusi jälgida ja kuulutusi lugeda.


Hea selle lehekülje juures on ka see, et kõik närilised on oma foorumis. Ning omakorda on nende foorumite alla jagatud erinevad kategooriad, nagu haigused, käitumine, toitumine jne. See tagab selle, et informatsiooni on võimalik kiiresti ja tõhusalt otsida.


Veebikeskkonnas on kirja pandud ka foorumi kasutamise reeglid ja tingimused. See peaks tagama selle, et inimesed suhtlevad omavahel viisakalt ega solva üksteist. Nii palju, kui mina seal käinud olen, ei ole ma näinud ebaviisakat käitumist. Väikeloomade omanikud käituvad üksteisega sõbralikult ja viisakalt ning siiamaani olen kogenud vaid abivalmidust ja head nõu.


Ma leian, et pisi.ee on kasulik kõikidele väikeloomade omanikele, nii algajatele, kui ka neile, kellel on juba aastate pikkune kogemus loomade kasvatamisega. Julgen soovitada kõikidele pisilooma omanikele.

ÜLESANNE V

Viiendaks koduseks ülesandeks oli analüüsida kellegi kodulehte. Mina valisin Miina kodulehe. Miina Koduleht.

Miina on teinud oma kodulehe kassidest. Ta tegi kassidest lühikese ülevaate, kirjutades üldinformatsiooni, fakte ja natuke tõugudest. Kassidest kirjutas ta sellepärast, et talle väga meeldivad need armsad karvakerad.

Kodulehel on kolm pilti ning need kõik on ilusti viidatud. Pildid on armsad ning piltide suurused on head, need ei ole häirivad. Mulle isiklikult meeldib see piklik pilt teisel lehel, sest selles on stiili.

Miina kodulehed on omavahel lingitud, nagu oli nõutud. Linkimine teeb kodulehel liikumise sujuvaks ja mugavaks. Tänu linkimisele pääseb efektiivselt ühelt lehelt teisele. Lingid lehe all on „Avaleht“, „eelmine“ ja „järgmine“. Tublisti lingitud, arvan ma.

Kõik tekstid kasside kohta on korralikult viidatud ning lingile klikates näeb ära, kust ta oma informatsiooni võtnud on. Miina kasutas kahte allikat oma informatsiooni saamiseks.


Kirjastiil Miina lehel on loetav ja arusaadav. Ma usun, et see on kiri, mis on kõigile arusaadav.

Kontrollisin ka lehe valideerumist, ning see näitas kahte errorit.

Leht on algaja kohta hästi tehtud, kuigi paar viga esines. Usun aga, et sellest ei ole midagi halba, sest algaja ei peagi suutma lehte täiesti perfektselt teha. Ma olen näinud, kui palju ta on selle kodulehega vaeva näinud ning võin öelda, et ta on väga tubli.

Kasutatud kirjandus:
Kikkas,K(2009)Ligipääsetav Internet. Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed.Loengumaterjal. Tallinna Ülikoo

ÜLESANNE IV

Ülesandeks on valida kaks ühest kategooriast tugitehnoloogia toodet ning võrrelda neid omavahel. Mina valisin kaks toodet, mis on mõeldud nägemispuudega inimestele – ekraanilugeja ja ekraanisuurendus.

Ekraanilugeja (screen reader) on enamasti tarkvarasüsteem (on ka eraldi riistvaralisi lugemisseadmeid), mis püüab tuvastada ekraanile kirjutatud teksti. Tulemus saadetakse kas kõnesüntesaatorile (heliväljund), punktkirjamonitorile või -printerile. Ekraanilugeja on mõeldud raske nägemispuudega inimestele, kellel pole võimalik töötada tavalise kuvariga. See on nägemispuudega inimestele väga vajalik abivahend, sest tänu ekraanilugejale on ka neil võimalik kasutada arvutit ning seetõttu olla rohkem kaasatud.

Ekraanisuurendus on tarkvaralahendus, mis töötab „virtuaalluubi” põhimõttel. See tähendab seda, et suurendatakse vajalikku ekraaniosa (enamasti 2-16 korda). Ekraanisuurendust kasutatakse vaegnägemise korral, sest see aitab kuvatavat teksti paremini lugeda.

Ekraanilugejad jagunevad kinnisteks kommertstarkvaradeks ja vabadeks tarkvaradeks, mis kasutavad erinevaid operatsioonisüsteeme. Ekraanilugejate üheks veaks võib lugeda seda, et kõik need tarkvarad ei sobi igale operatsioonisüsteemile. Et ekraanilugeja korralikult toimiks, oleks vajalik ka see, et veebilehe loetavus vastaks kehtivatele standarditele.

Ekraanisuurendus ei vaja peale tarkvara enda kõrvale midagi muud, ning edastab ekraanil oleva teksti 2-16 korda suuremana.

Ekraanilugeja ning sinna juurde kuuluvad abivahendid on väga kallid ning seetõttu ei ole igaühel võimalik seda ka endale soetada. Ekraanisuurendus seevastu on osadel süsteemidel juba kaasas ning mõnel juhul ka tasuta allalaaditav. Tasulised tarkvarad võivad maksta umbes 400 dollarit.

Ekraanilugejate kõnesüntees on enamasti kasutatav vaid nendes keeltes, mida konkreetse lahenduse tootja toetab ning seetõttu puudub eesti keelne toetus, kuid õnneks toetab see soome keelt, mis suudab töötada ka eesti kõnesüntesaatoriga.

Ekraanisuurendusega võib kiri suurema suurendusfaktori korral muutuda paratamatult koledaks ja karvaseks ning suurendatud teksti on raske lugeda. Siinkohal on probleemiks arvuti graafikakaartis ja muudes eeldustes, mis peaksid olema täidetud, et vaegnägija saaks teksti piisavalt suurendada ning sealjuures oleks tekst loetav.

Kuna ekraanisuurendusega võib tekst muutuda häguseks või muud moodi raskesti loetavaks, siis on ekraanilugeja tihti kasulik ka vaegnägijatele. Ekraanilugeja aitab teksti kiiremini läbi töötada kui ekraanisuurendus. Näiteks aitab ekraanilugeja koolis käival vaegnägijal palju kiiremini materjali läbi töötada.

Ekraanisuurenduse puhul võib mõni programm automaatselt üritada fokuseeruda enda arvates kõige tähtsamale ekraaniobjektile, see aga ei pruugi alati kokku langeda kasutaja soovide ja vajadustega ning teeb tema olukorra raskemaks, sest ta peab hakkama veel kõike enda jaoks õigeks ja mugavaks muutma.

Mõlemal, nii ekraanilugejal kui ka ekraanisuurendajal on omad negatiivsed küljed. Kui aga silmas pidada seda, et kasutada tarkvarasid õigetel operatsioonisüsteemidel ning kontrollid programmide vastavust, siis peaks kõik toimima. Neid abivahendeid aga arendatakse koguaeg ning on võimalik, et tulevikus enam probleeme ei esine.

Mõlemad abivahendid on nägemispuudega inimestele ja vaegnägijatele väga vajalikud, sest need aitavad osa saada igapäevasest elust ning tunda end võrdväärsetena teistega.´


Kasutatud materjal: http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Tugitehnoloogia